Ülesanne 7. Joel /uus esitlus/

Lisan uuesti õppeühiku:
http://joel-fredi-jogise.blogspot.com.ee/

Ülesanne 8. Joel

LORI e. Learning Objective Review Instrument hindamismudel: https://docs.google.com/document/d/1X5c70x9egkWdzYxpNzd2WTthucYSDsHp_4fWbO9QWK8/edit?usp=sharing

Ülesanne 7. Joel

Ülesanne 7. Lisasin materjali "Chaneli lugu" oma kodulehte haldavasse serverisse. Kuna tegemist on koolitööga, mitte õppematerjaliga laiatarbe mõistes, kaitsesin faili salasõnaga, mille saadan õppejõu mailile.
"Chaneli lugu" on litsentseeritud Creative Commonsi Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Rahvusvaheline litsentsi all.

Ülesanne 4. Joel

Ülesanne 4. Esitlusfaili embeddimine ehk vistutamine

Ülesanne 8 - Diana

https://docs.google.com/document/d/103BMEi-58JIXFfIVkHLQT0v2J2aN4d9KOlUEix389pc/edit?usp=sharing

Ülesanne 7

https://sklportfolio.wordpress.com/oppematerjal-tanavakunsti-liigid/ password: didaktika

Ülesanne 7. Kati

http://disainilipskikilips.weebly.com

Ülesanne 7 - Helen

https://helenbunder.wordpress.com/

Ülesanne 7, Diana

/http://jatkusuutlikkunst.weebly.com/

Ülesanne 6

Olen huvitatud bioloogiast ja usun, et tegemist on elementaarsete teadmistega – millegagi, mis võiks enam-vähem kõigile selge olla. Kuulasin veebiseminari „Liikide määramisest mitte-bioloogile“

Loengut pidas Urmas Tokko.

Veebiseminaril tutvustatakse eluslooduse liikide määramise põhimõtteid
ning sissejuhatavalt organismide rühmitamise aluseid ja liigi mõistet.
Seminaril saavad osalejad ülesande ka paari liigi määramist kohe ise
proovida.

http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/13-veebiseminar-liikide-maaramisest-mitte-bioloogile/

Esimeses pooles tutvustati süstemaatikat, riikide eristamist ja liikide määramist. Jagati rohkelt linke ja tutvustati rakendusi, õpilased said ka iseseisva liigi määramise ülesande. Ülesanded: https://docs.google.com/file/d/0B1gWkQ5a2fzdMVlLQWx5Y2w5R00/edit?pli=1

Esitlus seminarist:
https://drive.google.com/file/d/0B6Ka9VZTDATQU2p3ekNqOUFiZUE/view?usp=sharing   

Ülesanne 6. Joel

Kuulasin veebiseminari "Silma ja nägemise bioloogia ja füüsika"

Koolitajad: Urmas Tokko ja Tanel Liira
"Oma silm on kuningas! Alustame lühikese ülevaatega silmaga seoses folklooris öeldavast. Seejärel tutvume silma evolutsiooniga – millal ja millised silmad maakera elukatele ilmusid ning kuidas kujunes välja juba nii keerukas silm ja nägemine nagu inimesel. Käsitleme nägemiseks olulisi füüsikalisi (valgus, värvus, valguse peegeldumine, valguse murdumine, läätsed) ja bioloogilisi (silma ehitus ja talitlus, nägemishäired, värvuste nägemine, värvipimedus) aspekte. Kui oluline on nägemine? Milliseid lihtsamaid katseid oma nägemisega saame proovida?"
http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/3-veebiseminar-silma-ja-nagemise-bioloogia-ja-fuusika/

Kunstiõpetaja ja -õppijana oleks oluline teada olulisima meele: nägemismeele, tekke ajalugu ja tööpõhimõtteid.

Ülesanne 5. Joel

Ülesanne 5.

Leidsin vahendi: "Geomeetriliste kujunditega komponeerimise vahend" Autor: Katrin Kisand.

"Lihtne ja mugav virtuaalne mängukeskkond - valge paber ja geomeetrilised kujundid, millega saab erinevaid kompositsiooniülesandeid lahendada. Kasutada saab ringe ja ruute, neid ümber tõstes, keerates, suurendades-vähendades."

http://ooker.planet.ee/polygon/malevich/v5/index.html

Algajale kunstihuvilisele võib selline interaktiivne lahendus olla päris hea sissejuhatus kompositsiooni aluste õppimiseks / õpetamiseks. Kunstiline tulemus on saavutatav kiiresti, samuti saab kiiresti erinevaid variante "läbi mängida". 

Töötades materjalis (guašš, tušš jm.) läheks suur osa tegevusest ruutude värviga täitmisele ja kunstiliste katsetuste jaoks jääks vähem aega, ka ei saaks juba tehtud tööd muuta. Võiks juurde tuua ka värvide lisamise funktsiooni.

Ülesanne 6. Kati

Kati Mina vaatasin 10. veebiseminari: Keskkonnad e-õppemängude loomiseks. Valisin katsetamiseks kahoot!, sest mainisin oma esimeses blogi postituses, et tahaksin seda keskkonda proovida. Seega tegin oma magistritöö raames koostatud prezi.com esitluse ´´Sallist lipsuni´´ põhjal lühikese viktoriini. Seda täiustades on viktoriini võimalik ka programmi läbi viies ära kasutada.

Ülesanne 5, Kati

Kati

http://bomomo.com/ - Keskkond, kus on võimalik erinevaid mustreid kasutades kujundada kunstiteos. Valminud pilt on võimalik salvestada JPG failina. Valisin selle õppevahendi või keskkonna, sest esmapilgul tundub see üpriski lihtne, kuid tekitab kiiresti hasarti. Keskond on huvitav ja kindlasti õpilasi motiveeriv ning seda tunnis kasutades saak teha sissejuhatuse või kokkuvõtte abstraktsesse kunsti. Luua saab erinevaid abstraktseid pilte - neid saaks hiljem kasutada kaartide kaunistamisel või näiteks klassinäituse korraldamisel. Keskkond on hea, sest seda ei pea alla laadima ning pildid saab salvestada JPG failina.

Ülesanne 6 - Helen

Mina vaatasin 11. veebiseminari “Koolielu uued töövahendid veebruaris” (vaata siit)  ja valisin katsetamiseks Ezvid programmi. Tegin sellega ka programmi tutvustava video. 

Minu salvestuse ootamatu lõpp tuleneb sellest, et ma pidin kõigepealt salvestama ekraani ja alles siis sain heli sellele peale lugeda ning video sai tagant natuke liiga vara otsa. :) Heli ja video koossalvestamine peaks olema ka võimalik aga hetkel ei tahtnud mikrofon programmiga ühineda. Olen Ezvid võimalustega üpris rahul, kuna tegemist on ikkagi vabavaralise programmiga. Minu jaoks oli miinuseks ka see, et seda ei saa kasutada Linux operatsioonisüsteemis aga seda probleemi ilmselt enamustel ei ole. 

Katsetan kindlasti Ezvidi veel edasi, sest tahan oma magistritöö juurde paar programmiõpetust lisada.

Ülesanne 6 - Diana

Ülesanne 6
Vaatasin viimast veebruarikuu veebiseminari: 8. veebiseminar: Koolielu uued töövahendid veebruaris (http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/8-veebiseminar-koolielu-uued-toovahendid-veebruaris/)

Valisin katsetamiseks veebivahendi Bingo Baker ning lõin bingo väljad kuulsate kunstnike maalidest. Vahend muudab piltide järjekorra ise genereerides 10 variatsiooni. Välja saab allalaadida pdf-ina ning seejärel välja printida. Samuti on võimalik bingo mäng online´s. 

Ülesanne 5

http://www.purposegames.com/game/214

Kunstivoolude tundmise mäng

Maalide kokkuviimise mäng õige kunstivooluga

Pildid on hea abivahend erinevate kunstisuundade äratundmiseks. Õpilasele võib kunstistiilide arvukus muuta nende meeldejätmise keeruliseks, kuid läbi mängu on õppimine meeldivam. Mäng tekitab hasarti ning endale tähelepanemata õpilane omandab teadmisi, mis mängu käigus kinnistuvad. Õppimist hõlbustav hea mäng.

Ülesanne 5 - Diana

http://koolielu.ee/waramu/view/1-24ab6812-f370-4687-8840-704433c878f7

Arvan, et õpilastel on sellist ülesannet huvitav teha, sest nad tegelevad sellega nii või teisiti igapäevaselt. Õpilastele võib see õpetlik olla, sest facebooki lehe loomisega kaasnevate tegevuste tegemise läbi (karakteri väljamõtlemine, piltide postitamine, staatuse kirjutamine) on võimalik, et õpilased mõistavad paremini seda kui oluline või mitte oluline on see, millist infot FBkis enda kohta näidatakse.

Ülesanne 5 - Koolielu.ee õppevahend

www.picassohead.com - veebileht, kus õpilased saavad olemasolevatest elementidest luua Picasso-stiilis portreesid

Valisin selle õppevahendi, kuna see on mänguline ja pakub üpris palju võimalusi. Kuigi kasutatavad elemendid on ette antud, siis Picasso teema käsitlemiseks need sobivad - kasutada saab objekte ja näo osasid, mis on Picasso kunstis sagedamini esinevad. Sobiks näiteks kiireks asendustunniks või kubismi-teemasse sissejuhatavaks tegevuseks.


Keskkonnast on tehtud ka eestikeelne videoõpetus:

Ülesanne 4

Ülesanne 3

Minu lõputöö koosneb kolmest pikemast (5/6x45 min) ainetevahelise lõimingu projektist põhikooli kunstiõpetuses. Tegemist on näidisprojektidega, mida kunstiõpetajad saavad oma töös kasutada või siis eeskujuks võtta. Sihtgrupiks on III kooliastme õpilased, minu ülesanded on läbi teinud 8. ja 9. klassi õpilased. Lõimisin kunstiõpetust bioloogia, geograafia ja kirjandusega. Bioloogia tõi kunstitundi loote arenguetappidega tutvumise ning õpilased voolisid savist uue liigi arenguloo, mis saab lõpuks plakatina vormistatud. Geograafias uurisid õpilased Eesti linnasid ja kunstis tutvusid täpsemalt nende linnade põnevamate hoonetega, kujundades hoone fassaadid arhitektuurilise origami tehnikas. Kunst ja kirjandus lõimusid läbi luule - Friedrich Schilleri ballaad "Kinnas" sai video-nukuteatri vormis visualiseeritud.

Lõputöö teoreetiline osa saab olema lõimingu olulisusest üldhariduskooli õppekavas ning lõiminguülesannete koostamisest ja praktilise osa (ehk ülesanded) tahaksin vormistada e-põhiselt blogi vormis. Blogi formaat on minu jaoks oluline, kuna tahaksin tulevikus sinna enda ülesandeid juurde lisada. Olen esimeste katsetustega juba algust teinud, kasutades Wordpress saiti ning see tundub minu vajadustega sobivat. See võiks olla kunstiõpetajatele võimalikult lihtsalt leitav ja kasutatav lehekülg, kust kunstiõpetuse tundideks ideid leida ja vajalikke materjale alla laadida. Kuna need ülesanded eeldavad ka arvutis foto- ja videotöötlusprogrammide kasutamist, siis tahaksin lõputöösse kindlasti lisada ka kõikvõimalikke linke fotopankadele, esitlustele ja tehnoloogia kasutamise õpetustele. Kõik kasutatavad programmid peaksid olema vabavaralised, et õpetajatel oleks võimalikult mugav ja lihtne ülesandeid rakendada.

Ülesanne 4. Lõputöö esitlus- Diana

Ülesanne 4. Lõputöö esitlus

Loovainete didaktika from kati kama

Ülesanne 3. Lõputöö

Kati

Magistritöö raames olen koostanud Ida-Virumaal asuvasse Kukruse Polaarmõisa haridusprogrammi ´´Sallist lipsuni´´, mille juurde olen loonud disaini teemalise projektülesande. Ülesande saab õpetaja mõisast kaasa, kui on õpilastega programmi läbi teinud.
Haridusprogramm on suunatud põhikooli kolmandale astmele ja on kohandatav gümnaasiumile. Haridusprogrammi eesmärk on läbi mõisa püsiekspositsioonis olevate rõivaste tutvustada õpilastele kostüümide tekkelugu, seost moe ja kasutamise otstarbega, muutumist ajas, tuntud persoone, kes neid kostüüme kandsid. Õpilased saavad läbi vaatluste, arutluste, muutumis- ja õppemängudega, käed külge loominguliste tegevustega osaleda moe loomises, arendades enda loomingulisust ning tõstes oma teadlikkust rõivaste ajaloost. Programmid toetavad ja aitavad elavdada/visualiseerida põhikoolide kunsti-, käsitöö- disainiõpetusetunde.
Haridusprogrammi ´´Sallist lipsuni´´ olen koostanud esitluse (ajajoone) prezi.com-is, selleks peab Kukruse Polaarmõisas olema arvuti, dataprojektori ja interneti olemasolu. Samuti olen kirja pannud programmi samm-sammulise kirjelduse - aja kasutus, kuhu liigutakse, millises ruumis toimub programmi mingi kindel etapp, mida räägib tunnijuht, mida küsib tunnijuht õpilastelt, jne.
Disaini teemalise projektülesande katsetasin põhipraktika käigus 9. klassidega läbi ning viisin sisse muudatused ja parandused.
Koostada on veel vaja tööjuhendid kahe erineva lipsusõlme õpetamiseks, mis on vaja programmi läbiviimiseks välja printida ja õpilastele jagada ning tunnikonspekt tunnijuhile.
Esimene õppekäik Kukruse Polaarmõisa seoses haridusprogrammi ´´Sallist lipsuni´´ viiakse läbi märts 2016 (haridusprogrammi katsetus - peale seda parandused).
Haridusprogrammi reklaamitakse Kukruse Polaarmõisa kodulehel http://kukrusemois.ee/kulastajale/meie-programmid/, samuti Kukruse Polaarmõisa facebooki lehel.

Ülesanne 3

Ülesanne 3

Lõputöös uurin erinevate juhtimisteooriate rakendamist kunstiõppes, vaadeldes oma uurimuses tunnustatud teadlaste juhtimisalaseid töid ja seon käsitletud juhtimisalased mudelid praktilises õppeprotsessis kaasnevate elementidega, nagu õpetaja kui juhi rollid, juhtimismeetodid, enesekehtestamine, õpilaste motiveerimine.

E-lahenduste kasutamisvõimalusi näen töö uurimuslikus osas. Lõppkasutajale tasuta toimivate Google uuringuvormide kasutamine on laialt levinud ja ei näe põhjust sellise praktika muutmises.

Kindlasti on sellised valmislahendused kohati jäigad ja ei kohaldu igale vajadusele, samas on ette nähtud mitmeid standardvõimalusi uuringu ankeedi koostamiseks ja hilisemaks tulemuste andmetöötluseks, mida igal üksikul juhul oleks raske nullist looma hakata, isegi professionaalsel programmeerial, sest sellised tegevused võtavad lisa-aega, saadav kasu ei ole aga üheselt mõõdetav. Niisiis pooldan olemasoleva süsteemi kasutamist ja selle seadistamist võimalikult vajaduselähedaselt. Ka kasutaja ei soovi liiga pikki ja keerulisi vastusevorme täita, jättes sageli vastamise pooleli.

Eraldi teema on oma töö tutvustamisel esitlustehnika kasutamine. Ka siinkohal pooldan pigem traditsioonilisi lahendusi, alates tavalisest tahvlist ja lõpetades slaidiesitlusega. Stressikeskkonnas, nagu seda lõputöö kaitsmine kindlasti on, ei ole soovitav tõrkuva IT-tehnoloogiaga maadlema hakata, kui esitlust kavatsetakse üle interneti esitleda. Aga kui võrguühendus on maas või esitlusarvuti ei suuda mingit tarkvaralist versioonierinevust läbi hammustada? Ebaõnnestumiseks piisab juba sellest, kui soovitud üle neti edastatav video ei käivitu, sest vahepeal on mõni agar itimees järjekordselt video voogedastuse standardit muutnud. Ise olen aegajalt oma arvutiga hädas, et ei suuda sammu pidada kasvõi Youtube videoesituse versiooniuuendustega ja arvuti lihtsalt keeldub soovitut avamast. Kaitsmiskomisjoni ees selliste tõrgetega heitlemine on täiesti ebavajalik tegevus. Kui esitlus eeldab ka videot, võiksid sellised failid juba esitlusarvutis olemas olla.  

Ülesanne 2

Ülesanne 2

Arvutikasutamise ajalugu on mul päris pikk, ulatudes esimeste Ülikooli Vanemuise tänava õppehoones kasutatavate personaalarvutiteni Yamaha, mis kasutasid BASIC nimelist programmeerimiskeelt. Kujundamine sellises keskkonnas oli pigem ringide ja ruutude programmeerimine ja mõningate lihtsate objektide (nn. spraidid) liikuma programmeerimine. Saime nende arvutitega tutvuda Tartu Kunstikoolis õppides matemaatikatunni raames korraldatud arvutikursustel. Aastanumber oli siis 1987 või 88, Internet oli Ameerika ülikoolides omavahelise suhtluskanalina alles leiutamisel ja personaalarvutis tehtud tööde andmeid salvestati tänaste pilveteenuste või fläsh-mälupulkade asemel tollel ajal moodsatele floppy diskidele, mis oli juba tehniline edasiminek võrreldes eelmise põlvkonna, nn “suurte” floppy-dega. Kõvakettale oma tööde salvestamise võimalus oli tundmatu, seal asus arvuti operatsioonisüsteemile vajalik ressurss. Kettad ise olid ka üliväikese mahutavusega.

Sellel hallil ajal võis mõningate mängitud algeliste arvutimängude alusel juba ette kujutada arvutite tulevikku töövahendina, sest ka algelisi joonistamisprogramme oli juba valmis tehtud.

Tänaseks olen arvutit kui põhitöövahendit kasutanud juba väga pikalt, kasutades erinevatel ajaperioodidel nii Windows operatsioonisüsteemiga kui ka Mac-platformil arvuteid. Sõelale on jäänud Adobe firmas kasutatavad kujundus-, küljendus ja fototöötlusprogrammid, nagu näiteks: Adobe Photoshop, varasemalt Macromedia Freehand, põgusamalt Adobe Illustrator, Adobe Acrobat dokumentide lugemiseks, Acrobat Distiller trükiettevalmistusel, aga ka jätkuvalt kujundusprogrammi Corel Draw, mida pean algajale kujundajale parimaks kujundusprogrammiks üldse, kuna see programm on suutnud algsest vearohkusest areneda stabiilsuse suunas, samas säilitades suhtelise kasutuslihtsuse. Professionaalsete disainerite tavaprogramm Adobe Illustrator tundub mingis osas keerulisema kasutajaliidesega olevat, võibolla oleneb see esimesest kogemusest – milline standard kõigepealt ette juhtus. Tekstitöötluseks kasutan hetkel NeoOffice-t ja harvemini Microsoft Wordi, Esitlusi valmistan NeoOffices, aga salvestan PowerPoint formaati, et ka muudes arvurites avada saaks. Numbriliste töödega seotud tabelarvutuseks samuti NeoOfficet, samas ka MS Exelit, olenevalt vajadusest.

Mingis osas tunnen, et olen arvutikasutuse osas juba konservatiivide hulka langenud, kuna kõikvõimalikud pilveteenused ja oma tööga seotud andmete hoidmine maailmaserverites ei tundu hea ideena. Samas liigume me nagunii tervikuna järjest suurema integreerituse suunas kus tarkvaragigantide hallatavaid teenused on kasutajaga üha tihedamalt seotud, kasvõi Google, kes pakub erinevaid rakendusi e-kirja haldurist kuni kasutaja fotode hoidistamiseni. Google rakendustest üks mugavamaid tundubki võimalus dokumentide täitmist mitmele inimesele jagada, mis hoiab kaugtöö korral ära tüütu mailivahetuse ja paranduste-täienduste ahela.

Tulevase tööga seoses näen nende samade infotehnoloogiate edasiarenemist, hetkel tundub, et revolutsioonid arvutitööstuses on juba möödas ja toimub tavaline evolutsioon. Mingi lootus on ka 3D virtuaalreaalsust genereerivatel tehnoloogiatel, aga ka sellest on räägitud juba vähemalt viimased paarkümmend aastat, suutmata pakkuda läbimurdelisi laiatarbelahendusi. Kõige muljetavaldavam on siiski lisaks protsessorikiiruse arengule arvuti kõvaketta salvestusmahtude areng. Minu esimesel Mac-tüüpi arvutil oli aastal 1996 veel kahe gigabaidine kõvaketas. Täna tundub uskumatu, et sellise tehnikaga oli võimalik teha professionaalset trükiettevalmistust. Aga laevad olidki siis veel puust, mehed rauast ja heeringas elas kuival maal. Täna ei kujutaks enam selliseid tehnilist laadi probleeme ja kitsaskohti ette, mida sellel ajal töö tegemisel lahendada tuli. Niisiis loodan arvutitealaselt tulevikult liikumist kasutajasõbralikus suunas.

Ülesanne 3 - Diana

Diana

Lõputööna loon 5-8 (45-90min) õppematerjali, mida põhikoolis oleks võimalik kasutada. Töö esimene osa on teoreetiline ning järgnevadki õppematerjalid analüüsiga. Töö teemaks on säästva arengu kunstiharidus. Säästva arengu hariduse üleüldine eesmärk on see, et kõigil oleks hea nii praegustel kui tulevastel põlvedel. See, aga sõltub sellest, mis toimub keskkonnas, ühiskonnas ja majanduses. Säästva arengu haridus püüabki õpilaste teadlikust neist aspektidest suurendada ning kutsuda esile muutusi õpilaste mõttemaailmas. Kunstiõpetus on üks viis läbi, mille seda teha saab. Oluline on just see, et õppematerjalid ei tõstaks ainult teadlikust, vaid tooksid kaasa ka muutusi õpilaste väärtushinnangutes.

 Õppematerjale tuleb maksimaalselt 8 ning olen mõelnud, et kui nad tunduvad piisavalt head ja mõistlikud, siis võiks nende tarbeks teha kas veebilehe või midagi muud sarnast (jagada juba kuskil olemasolevas veebikeskkonna nt ülikooli lehe juures: https://sisu.ut.ee/keskkond/%C3%B5ppematerjalid ). Mulle tundub, et ehk ei ole mõistlik teha eraldi veebilehte, sest siib peab nö tegelema selle turundamisega. Samuti mulle tundub, et luuakse palju õppematerjale, aga nad on kõik eri kohtades ning seetõttu ei leia neid üles.

 Teine asi on kui valimistan enda jaoks veebilehe kuhu hakkan ka tulevikus materjale laadima. Sel juhul olekski tegu mulle endale suunatud lehega, mis on avalik ning ka vajadusel teistele kättesaadav. Õppematerjalide tarbeks olen teinud tunnikonspektid ja slaidiesitlused. Veebikeskkonna puhul laeksin nii konspektid kui slaidid sinna üles. Eraldi veebilehe puhul mõtlesin kasutada nt weeblyt kuna mulle tundub, et seal on üsna head lahendused.

Lõputöö esitlus

Lõputöö

Kirjutan lõputööna õppematerjali tänavakunsti kujunemisloost. Materjal on mõeldud õpetajatele, et nad saaksid kerge vaevaga omandada akuraatsed teadmised tänavakunsti ja grafiti ajaloo, tekkepõhjuste ja tehnikate kohta. Magistritöö õppematerjali proovimise ajal olen konsulteerinud mitmete eesti kunstiõpetajatega, kellel kõigil on ilmnenud huvi tänavakunsti õpetamise vastu. Konkreetse teabekogumi puudumisel on kõik õpetajad otsinud iseseisvalt informatsiooni tänavakunsti ja grafiti kohta. Sisukaid raamatuid antud teemade kohta leidub vähe ning kõik on võõrkeelsed, (v.a. „Haiguste ravi. Kontrollitud.“) Internetis leviva info tõelisus on aga küsitav. Selleks, et vähendada õpetaja ajakulu teabe otsimisel ja võimaldada talle ligipääs akuraatsele informatsioonile, on õppematerjal tänavakunsti kujunemisloost antud kunstivormist huvitatud õpetajale suureks abiks.

Õppematerjal on juba valmis ning õpetajad on seda proovinud. Ainukesed tehnilised elemendid, mida materjali kasutamiseks läheb vaja, on projektor slaidiesitluse näitamiseks ja arvuti selleks, et õpetajal oleks ligipääs materjalile. Loomulikult on vaja, et arvutisse oleks alla laetud ka programm, mis võimaldab avada pdf. faile (Adobe või Foxit). Materjal sisaldab ka mõndasid videoid, mille näitamiseks peab samuti olema Interneti ühendus. Ilmselt soovib aineõpetaja, kes materjali kasutab, ka lisamaterjale õpilastele näidata. Selleks on tal samuti vaja ligipääsu Internetti, kuigi ideaalis võiks klass minna tänavakunsti ikka sellesse keskkonda vaatama, kuhu kunstnik on ta loonud.

Ainuke e-lahendus, mida on materjali levitamiseks vaja, on Internet ja mingi keskkond, kuhu pärast töö valmimist see üles laadida. Minu juhendaja on soovitanud õppematerjal laadida pärast valmimist üles Õpetajate Lehele (www.opleht.ee). Selleks tuleb mul kirjutada lehele õppematerjali tutvustav artikkel ja materjal üles laadida.

Kirjelda oma arvutikasutusharjumusi. Kujutle, kuidas seoses oma tulevase tööga hakkad e-vahendeid kasutama. Mida tahaksid veel juurde õppida?

Kirjelda oma arvutikasutusharjumusi. Kujutle, kuidas seoses oma tulevase tööga hakkad e-vahendeid kasutama. Mida tahaksid veel juurde õppida? 

Arvuti kasutamine on tänapäeval osa iga kodaniku igapäevaelust – soovib ta seda või mitte. Mina olen terve elu arvutit kasutanud sotsialiseerumise ja info kogumise eesmärgil. Arvutimänge ma ei mängi – mul pole selleks otseselt ajalist võimalust tekkinud ja kui ka tekib vaba hetk, siis eelistan seda kõige muu kui ekraani vahtimise peale kulutada. Tegelikult selline suhe arvuti ja tehnoloogia kasutamisega mul ongi – eriti mulle see ei meeldi just silmade väsimise tõttu. Teinekord igatsen aegu, kui kirjutati kõik käsitsi või kirjutusmasinal ja inimestel olid silmad terved. Võiksin muidugi ka tänapäeval vaid paberil kirjutada, kuid tuleb tõdeda, et arvutis kirjutades jõuab kordi kiiremini mõtted kirja panna. 

Lisaks meili lugemisele teen arvutis tööd: kasutan kirjutamisprogrammi Word ja esitluste tegemisel Powerpointi. Kuna ma ei ole suurem Internetis surfaja, siis ei ole ma ka avastanud erinevaid platvorme, mis lubavad luua huvitavaid esitlusi vms. Meile on koolis erinevaid lehekülgi küll tutvustatud, kuid eelistan kasutada endale tuttavaid programme ja mitte raisata aega uute programmide õppimisele. Minu slaidiesitlused on alati tehtud Powerpointis ja on seega kujunduselt ilmselt lihtsamad kui nt Prezis. Usun, et minu suuline esitlus, mis käib slaidide kõrvale, on aga piisavalt kaasahaarav, et hoida kuulajate tähelepanu. Väärtustangi pigem inimese pärisoskusi suhtlemisel kui arvuti kasutamisel. 

Kunstiõpetajana leian, et käeline tegevus on äärmiselt oluline ja arendav. Seega olen õpetajana pigem vanakooli tüüpi ja väldin kunsti- ja käsitöötundides tehnoloogia kasutamist.

Photoshopi vastu olen alati huvi tundnud ning selle ka üsna selgeks saanud. Kindlasti soovin tulevikus Photoshopi võimalusi veel enam avastada ja tutvuda ka Illustratori programmiga.