Ülesanne 2

Ülesanne 2

Arvutikasutamise ajalugu on mul päris pikk, ulatudes esimeste Ülikooli Vanemuise tänava õppehoones kasutatavate personaalarvutiteni Yamaha, mis kasutasid BASIC nimelist programmeerimiskeelt. Kujundamine sellises keskkonnas oli pigem ringide ja ruutude programmeerimine ja mõningate lihtsate objektide (nn. spraidid) liikuma programmeerimine. Saime nende arvutitega tutvuda Tartu Kunstikoolis õppides matemaatikatunni raames korraldatud arvutikursustel. Aastanumber oli siis 1987 või 88, Internet oli Ameerika ülikoolides omavahelise suhtluskanalina alles leiutamisel ja personaalarvutis tehtud tööde andmeid salvestati tänaste pilveteenuste või fläsh-mälupulkade asemel tollel ajal moodsatele floppy diskidele, mis oli juba tehniline edasiminek võrreldes eelmise põlvkonna, nn “suurte” floppy-dega. Kõvakettale oma tööde salvestamise võimalus oli tundmatu, seal asus arvuti operatsioonisüsteemile vajalik ressurss. Kettad ise olid ka üliväikese mahutavusega.

Sellel hallil ajal võis mõningate mängitud algeliste arvutimängude alusel juba ette kujutada arvutite tulevikku töövahendina, sest ka algelisi joonistamisprogramme oli juba valmis tehtud.

Tänaseks olen arvutit kui põhitöövahendit kasutanud juba väga pikalt, kasutades erinevatel ajaperioodidel nii Windows operatsioonisüsteemiga kui ka Mac-platformil arvuteid. Sõelale on jäänud Adobe firmas kasutatavad kujundus-, küljendus ja fototöötlusprogrammid, nagu näiteks: Adobe Photoshop, varasemalt Macromedia Freehand, põgusamalt Adobe Illustrator, Adobe Acrobat dokumentide lugemiseks, Acrobat Distiller trükiettevalmistusel, aga ka jätkuvalt kujundusprogrammi Corel Draw, mida pean algajale kujundajale parimaks kujundusprogrammiks üldse, kuna see programm on suutnud algsest vearohkusest areneda stabiilsuse suunas, samas säilitades suhtelise kasutuslihtsuse. Professionaalsete disainerite tavaprogramm Adobe Illustrator tundub mingis osas keerulisema kasutajaliidesega olevat, võibolla oleneb see esimesest kogemusest – milline standard kõigepealt ette juhtus. Tekstitöötluseks kasutan hetkel NeoOffice-t ja harvemini Microsoft Wordi, Esitlusi valmistan NeoOffices, aga salvestan PowerPoint formaati, et ka muudes arvurites avada saaks. Numbriliste töödega seotud tabelarvutuseks samuti NeoOfficet, samas ka MS Exelit, olenevalt vajadusest.

Mingis osas tunnen, et olen arvutikasutuse osas juba konservatiivide hulka langenud, kuna kõikvõimalikud pilveteenused ja oma tööga seotud andmete hoidmine maailmaserverites ei tundu hea ideena. Samas liigume me nagunii tervikuna järjest suurema integreerituse suunas kus tarkvaragigantide hallatavaid teenused on kasutajaga üha tihedamalt seotud, kasvõi Google, kes pakub erinevaid rakendusi e-kirja haldurist kuni kasutaja fotode hoidistamiseni. Google rakendustest üks mugavamaid tundubki võimalus dokumentide täitmist mitmele inimesele jagada, mis hoiab kaugtöö korral ära tüütu mailivahetuse ja paranduste-täienduste ahela.

Tulevase tööga seoses näen nende samade infotehnoloogiate edasiarenemist, hetkel tundub, et revolutsioonid arvutitööstuses on juba möödas ja toimub tavaline evolutsioon. Mingi lootus on ka 3D virtuaalreaalsust genereerivatel tehnoloogiatel, aga ka sellest on räägitud juba vähemalt viimased paarkümmend aastat, suutmata pakkuda läbimurdelisi laiatarbelahendusi. Kõige muljetavaldavam on siiski lisaks protsessorikiiruse arengule arvuti kõvaketta salvestusmahtude areng. Minu esimesel Mac-tüüpi arvutil oli aastal 1996 veel kahe gigabaidine kõvaketas. Täna tundub uskumatu, et sellise tehnikaga oli võimalik teha professionaalset trükiettevalmistust. Aga laevad olidki siis veel puust, mehed rauast ja heeringas elas kuival maal. Täna ei kujutaks enam selliseid tehnilist laadi probleeme ja kitsaskohti ette, mida sellel ajal töö tegemisel lahendada tuli. Niisiis loodan arvutitealaselt tulevikult liikumist kasutajasõbralikus suunas.