Ülesanne 2
Arvutikasutamise ajalugu on mul päris
pikk, ulatudes esimeste Ülikooli Vanemuise tänava õppehoones
kasutatavate personaalarvutiteni Yamaha, mis kasutasid BASIC nimelist
programmeerimiskeelt. Kujundamine sellises keskkonnas oli pigem
ringide ja ruutude programmeerimine ja mõningate lihtsate objektide
(nn. spraidid) liikuma programmeerimine. Saime nende arvutitega
tutvuda Tartu Kunstikoolis õppides matemaatikatunni raames
korraldatud arvutikursustel. Aastanumber oli siis 1987 või 88,
Internet oli Ameerika ülikoolides omavahelise
suhtluskanalina alles leiutamisel ja personaalarvutis tehtud tööde
andmeid salvestati tänaste pilveteenuste või fläsh-mälupulkade
asemel tollel ajal moodsatele floppy diskidele, mis oli juba
tehniline edasiminek võrreldes eelmise põlvkonna, nn “suurte”
floppy-dega. Kõvakettale oma tööde salvestamise võimalus oli
tundmatu, seal asus arvuti operatsioonisüsteemile vajalik ressurss.
Kettad ise olid ka üliväikese mahutavusega.
Sellel hallil ajal võis mõningate
mängitud algeliste arvutimängude alusel juba ette kujutada arvutite
tulevikku töövahendina, sest ka algelisi joonistamisprogramme oli
juba valmis tehtud.
Tänaseks olen arvutit kui
põhitöövahendit kasutanud juba väga pikalt, kasutades erinevatel
ajaperioodidel nii Windows operatsioonisüsteemiga kui ka
Mac-platformil arvuteid. Sõelale on jäänud Adobe firmas
kasutatavad kujundus-, küljendus ja fototöötlusprogrammid, nagu
näiteks: Adobe Photoshop, varasemalt Macromedia Freehand, põgusamalt Adobe Illustrator, Adobe Acrobat
dokumentide lugemiseks, Acrobat Distiller trükiettevalmistusel, aga
ka jätkuvalt kujundusprogrammi Corel Draw, mida pean algajale
kujundajale parimaks kujundusprogrammiks üldse, kuna see programm on
suutnud algsest vearohkusest areneda stabiilsuse suunas, samas
säilitades suhtelise kasutuslihtsuse. Professionaalsete disainerite
tavaprogramm Adobe Illustrator tundub mingis osas keerulisema
kasutajaliidesega olevat, võibolla oleneb see esimesest kogemusest –
milline standard kõigepealt ette juhtus. Tekstitöötluseks kasutan
hetkel NeoOffice-t ja harvemini Microsoft Wordi, Esitlusi valmistan
NeoOffices, aga salvestan PowerPoint formaati, et ka muudes arvurites
avada saaks. Numbriliste töödega seotud tabelarvutuseks samuti
NeoOfficet, samas ka MS Exelit, olenevalt vajadusest.
Mingis osas tunnen, et olen
arvutikasutuse osas juba konservatiivide hulka langenud, kuna
kõikvõimalikud pilveteenused ja oma tööga seotud andmete hoidmine
maailmaserverites ei tundu hea ideena. Samas liigume me nagunii
tervikuna järjest suurema integreerituse suunas kus
tarkvaragigantide hallatavaid teenused on kasutajaga üha tihedamalt
seotud, kasvõi Google, kes pakub erinevaid rakendusi e-kirja
haldurist kuni kasutaja fotode hoidistamiseni. Google rakendustest
üks mugavamaid tundubki võimalus dokumentide täitmist mitmele
inimesele jagada, mis hoiab kaugtöö korral ära tüütu
mailivahetuse ja paranduste-täienduste ahela.
Tulevase tööga seoses näen nende
samade infotehnoloogiate edasiarenemist, hetkel tundub, et
revolutsioonid arvutitööstuses on juba möödas ja toimub tavaline
evolutsioon. Mingi lootus on ka 3D virtuaalreaalsust genereerivatel
tehnoloogiatel, aga ka sellest on räägitud juba vähemalt viimased
paarkümmend aastat, suutmata pakkuda läbimurdelisi
laiatarbelahendusi. Kõige muljetavaldavam on siiski lisaks
protsessorikiiruse arengule arvuti kõvaketta salvestusmahtude areng.
Minu esimesel Mac-tüüpi arvutil oli aastal 1996 veel kahe
gigabaidine kõvaketas. Täna tundub uskumatu, et sellise tehnikaga
oli võimalik teha professionaalset trükiettevalmistust. Aga laevad
olidki siis veel puust, mehed rauast ja heeringas elas kuival maal.
Täna ei kujutaks enam selliseid tehnilist laadi probleeme ja
kitsaskohti ette, mida sellel ajal töö tegemisel lahendada tuli.
Niisiis loodan arvutitealaselt tulevikult liikumist
kasutajasõbralikus suunas.